Treize. Dertien. Dreizehn.

Tavaliselt kui ma inimestest tükk aega midagi ei kuule ja nad justkui maapõue kaduma oleks läinud, on olukord just vastupidine ja nad on pea kõrgel pilvedes oma elu elamisega lihtsalt väga hõivatud. Vähemalt sellised järeldused ma üldjuhul teen (nad võivad sama hästi ka kodus diivanil juuri alla ajada ja lemmikseriaali taha naelutatud olla). Kui nüüd … Loe edasi Treize. Dertien. Dreizehn.

Dix. Tien. Zehn.

Vaatepilt, mis mulle praegu aknast välja vaadates avaneb, on vaat et peegepilt kogu märtsikuu sündmustest ja minu (hetke)emotsioonidest. Sajab. Sellist kleepuvat, rõsket vihma. Taevas on ühtlaselt ja seletamatult jonnakalt hall. Rattaga linna peal ringi sõites valgub kogu argipäeva mõttetus mööda põski vihmapiiskadena alla. Aga ikkagi tallan pedaale segamatult edasi, sest asjad vajavad tegemist ja elu … Loe edasi Dix. Tien. Zehn.