Treize. Dertien. Dreizehn.

Tavaliselt kui ma inimestest tükk aega midagi ei kuule ja nad justkui maapõue kaduma oleks läinud, on olukord just vastupidine ja nad on pea kõrgel pilvedes oma elu elamisega lihtsalt väga hõivatud. Vähemalt sellised järeldused ma üldjuhul teen (nad võivad sama hästi ka kodus diivanil juuri alla ajada ja lemmikseriaali taha naelutatud olla). Kui nüüd … Loe edasi Treize. Dertien. Dreizehn.

Neuf. Negen. Neun.

Olen end vist siin elades järjepidevalt ja põhjendamatult piitsutanud. Kogu aeg on hirmus surve peal olnud midagi teha ja kuskil käia. Kui ma ütlen „midagi“ siis ma pean silmas „ miskit kord elus“, „kordumatut“, „mida sa pole veel enne teinud ja pead kindlasti tegema, sest sa oled ju ometi Erasmus ja millal siis veel kui … Loe edasi Neuf. Negen. Neun.

Sept. Zeven. Sieben.

Pugesin just veidi vinesena oma pessa teki alla, sest graafik siin Gentis meil on ju nii tihe, et märjukese võtuga alustatakse varem, et siis veelgi varem jõuaks erasmuslastega speed-friend'ima ja veel-veel varem kärutaks oma süda- või hilisöistel veloturneedel ohutult koju ja voodisse. Kes see ikka tahaks korrata eelmise nädala vigu ning maha jääda reisubussist. Prioriteedid … Loe edasi Sept. Zeven. Sieben.